CAC Reprezenta Estadu TL Partisipa iha Country Visit Revizaun Implementasaun Konvensaun UNCAC Segundu Síklu nian iha Norwegia

CAC Reprezenta Estadu TL Partisipa iha Country Visit Revizaun Implementasaun Konvensaun UNCAC Segundu Síklu nian iha Norwegia

Comissão Anti-Corrupção (CAC) liu husi Komisariu Adjuntu Servisu Asuntu Apóiu no Kooperasaun, Alexandre Freitas akompaña husi Xefe Unidade Kooperasaun João do Rosario Correia reprezenta Estadu Timor-Leste hala’o visit country (vizita ba nasaun) Norwegia durante loron tolu hodi partisipa iha revizaun mekanizmu implementasaun Konvensaun Nasaun Unida Kontra Korrupsaun (UNCAC) ba segundu síklu nian hahú iha loron 25 Abril to’o 27 fulan ne’e iha nasaun Norwegia.

Objetivu vizita ne’e, CAC nu’udar pontu fokál Estadu Timor-Leste ne’ebé halo komunikasaun ho sekretariadu UNODC iha Vianna-Austria no nu’udar avaliador ba auto-avaliasaun nasaun Norwegia hamutuk ho nasaun Turkey ne’ebé durante tinan haat performa revizaun implementasaun segundu síklu, iha kapitulu II konvensaun ba medida sira preventiva nian, no kapitulu V kona-ba rekuperasaun ativu.

Partisipante iha diskusaun ne’e hamutuk ho membru Guvernu no Autoridade Judisiál sira estadu Norwegia nian, inklui ho ajénsia autonoma, universidade no sosiedade sivíl sira.

Iha loron dahuluk 25 fulan Abril, partisipante sira hala’o diskusaun kona-ba artigu 5-Prátika preventiva ba politika anti-korrupsaun, Artigu 6- organizmu preventiva anti-korrupsaun, artigu 7- Setór públiku, artigu 8- Kódigu konduta ba funsionáriu públiku, artigu 52- Divulgasaun no relatóriu finanseiru, Artigu 9- Aprovizionamentu públiku no jestaun finansa públika, artigu 11- Medida relativa ba judisiariu no servisu Ministériu Públiku, artigu 10- Reportajem Públiku no artigu 13- Partisipasaun sosiedade.

Iha loron daruak Tersa 26 Abril, ekipa CAC kontinua partisipa iha diskusaun kona-ba artigu 12- Setór Privadu, artigu 14- Medida sira Prevensaun ba lavajen dineiru, artigu 52- Prevensaun no deteksaun transferénsia ba produtu krime sira, artigu 58- Unidade intelijénsia finanseira, artigu 56- Kooperasaun espesiál, artigu 53- Medida rekuperasaun direta ba bens sira, artigu 54- Mekanizmu rekuperasaun bens liu husi kooperasaun internasionál iha konfiksasaun, artigu 55- Kooperasaun internasionál ba fins konfiksasaun, artigu 57- Retornu no alineasaun ba bens sira, artigu 59- Akordu bilaterál no multilateral sira no artigu 51- Dispozisaun Jerál.

Iha loron ikus Kuarta-feira 27 abril, ekipa termina diskusaun hamutuk ho Sosiedade Sivíl sira husi intituisaun transparánsia Norwegia no Universidade Oslo.

CAC reprezenta Timor-Leste nu’udar avaliador bazeia ba enkontru nivel altu iha Vienna-Austria iha loron 1 fulan Juñu 2018, liu husi mekanizmu dada rifa. Iha prosesu ne’e, Timor-Leste ho nasaun Turquia mak sai avaliador ba nasaun norwegia.

Objetivu prinsipál husi avaliasaun ne’e mak atu halo observasaun ba implementasaun UNCAC, no nasaun sira avaliador bele aprende saida mak nasaun ne’e di’ak no saida mak nasaun ne’e halo la di’ak, nune’e sai referénsia oinsá atu hadi’a implementasaun Konvensaun Internasionál Kontra Korrupsaun (UNCAC) iha sira-nia nasaun ida idak tuir natureza nasaun refere.

Timor-Leste nu’udar estadu membru ba Konvensaun Nasaun Unida Kontra Korrupsaun (UNCAC) ne’ebé ratifika konvensaun ida ne’e liu husi rezolusaun Parlamentu Nasionál (PN) tuir aliñea f nú 3 husi artigu 95 Konstituisaun RDTL iha tinan 2003 iha obrigasaun juridika hodi partisipa iha eventu implementasaun konvensaun ida ne’e hanesan haktuir iha artigu 65 Implementasaun Konvensaun nian iha aliñea 1 hatete, kada estadu parte toma medida nesesariu, lejislativu no admoinistrativa inkluzivu, bazeia ba prinsipiu fundamentál sira ba sira nia direitu internu, hodi asegura komprimentu ba nia obrigasaun dekorrente iha konvensaun refere.

Konvensaun ne’e introdus hamutuk ho norma, medida no regra sira ne’ebé país hotu-hotu bele aplika hodi fortalese sira nia rejime legál no regulamentu sira ba kombate korrupsaun. Konvensaun ne’e ejize medida preventiva no kriminalizasaun ba forma sira korrupsaun nian mais prevalente iha setór públiku no privadu sira. No ne’e halo avansu boot ba estadu membru sira atu iha dever devolve fali bens ka rikusoin óbtidu sira ne’ebé halo ho meius korrupsaun ba pais sira ne’ebé ema na’ok ba.

Konvensaun Nasaun Unidas Kontra Korrupsaun (UNCAC) úniku tratadu multilaterál anti-korrupsaun internasionál nian ne’ebé vinkula ba Estadu Membrus sira juridikamente. Negosia husi Estadus membrus Nasaun Unidas sira nian ne’ebé adopta tiha ona husi Assembleia Jerál Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) nian iha loron 31 fulan Outubru tinan 2003 no tama iha vigór iha fulan Dezembru tinan 2005.