Komisariu Adjuntu Sampaio Sensibiliza Lei MPCC ba Partisipante Kursu Indusaun iha INAP Comoro

Komisariu Adjuntu Sampaio Sensibiliza Lei MPCC ba Partisipante Kursu Indusaun iha INAP Comoro

Komisariu Adjuntu Comissão Anti Corrupção (CAC) ba Servisu Asuntu Prevensaun no Sensibilizasaun, Luis Sampaio Tersa-Feira (26/4) ohin sai oradór iha palestra ba funsionariu foun husi intituisaun Ministériu Saude, Ministériu Defesa no Ministériu Interior hamutuk na’in 132, iha kursu indusaun temin ne’ebé fasilita husi Institutu Nasionál Administrasaun Públiku iha edifisiu INAP Comoro, Dili.

Materia palestra ne’ebé aprezenta iha eventu ne’e ho tópiku “Prevensaun korrupsaun hodi atinje boa governasaun”.

Komisariu Adjuntu Sampaio iha eventu ne’e introdus konseitu báziku korrupsaun ba partisipante sira katak, korrupsaun nu’udar krime ne’ebé kontra lei hanesan temi iha lei kódigu penál ho forma sira korrupsaun pásiva, korrupsaun ativa, pekulatu, pekulatu de uzu, abuzu poder, tráfiku influénsia, partisipasaun ekonomia iha negósiu, no subornu.

Iha lei nú 7/2020-MPCC korrupsaun ho forma sira konflitu interrese, korrupsaun iha setór privadu, pekulatu iha setór privadu, fraude iha kontrusaun, pose riqueza injustifikada no brankeamentu kapitál (fase osan).

Komisariu Adjuntu Sampaio introdus kle’an liu tan katak, korrupsaun tuir lider mundiál sira konsidera nu’udar moras aat ne’ebé impede nasaun atu dezenvolve-an no atinje poténsia sira.

Korrupsaun nia efeitu destroi totalmente valór sira étika no morál nian nu’udar umanidade. Hanesan Papa Fransisco iha nia diskursu deskreve katak, “korrupsaun nu’udar moras kánkru ne’ebé destroi no ameasa vida sosiedade”.

“Korrupsaun moras króniku ida ne’ebé afeta ba ema nia valór morál nu’udar umanu ne’e sai dodok. Uluk ita nia bei-ala sira la iha edukasaun aas, maibé valór morál ne’e aas.

Ohin loron edukasaun aas (S1, S2, S3) maibé valór morál iha realidade mukit loos. Iha rai seluk, korruptór sira ema kaer sai iha televizaun no media sosiál sira, nunka sente moe iha públiku, Timor bainhira sosiedade la edukadu sei sai toman aat mós hanesan rai seluk”, katak Adjuntu Sampaio.

Adjuntu Sampaio esplika katak, tuir akademista sira korrupsaun nu’udar krime ne’ebé ekstra-ordináriu (luar-biasa). Krime estra-ordinariu signifika oho sosiedade ekonomikamente.

Korruptor sira kontinua moris prosperu iha prezente ba futuru ida rohan laek, no sosiedade ne’ebé kbiit mukit liu kontinua sofre kondisaun sosiál no ekonomiku oioin iha nesesidade bázika lorloron no jerasaun sira mai kontinua halerik.

“Tuir akademista sira, ne’e krime ekstra-ordinariu, tanba nia konsekuensia ne’e boot hodi afeta ba jerasaun sira iha futuru. Mezmu nune’e asuntu ne’e sei iha diskursu no debate entre peritu sira, seidauk vinkula iha lei”, katak Adjuntu Sampaio.

Adjuntu Sampaio iha eventu ne’e ko’alia ba partisipante sira nu’udar funsionariu públiku estadu nian atu konsiente-an hodi prevene-an husi krime sira korrupsaun ninian.

Funsionariu públiku sira nu’udar mákina estadu servisu ho laran moos nune’e kontribui ba governasaun ida moos no justu. Maibé husu atu rona iha tilun tau iha prátika, liu-liu tane aas prinsipiu sira boa governasaun nian hanesan transparante, akuntavel no responsavel. (*)