“Dezigualidade Sosiál, Fatór Prinsipál Kontribui ba Krime Korrupsaun” Komisariu Sergio

“Dezigualidade Sosiál, Fatór Prinsipál Kontribui ba Krime Korrupsaun” Komisariu Sergio

Dili- Komisariu Comissão Anti-Corrupção (CAC) Dr. Sergio Hornai hatete korrupsaun nu’udar krime kompleksu ne’ebé kauza husi fatór oi-oin iha sosiedade demokratiku Timorense nian, iha ne’ebé presiza liu kuadrus partidu politiku sira ninian komprimisiu politika hodi tau atensaun ba luta kolektiva prevene no kombate iha rai doben Timor-Leste.

Komisariu Sergio subliña fatór barak ne’ebé kontribui ba sosiedade Timorense ohin loron hodi monu ba prátika krimi korrupsaun nian, tanba iha dezigualidade sosiál ne’ebé eziste no buras liu entre relasaun ema ba ema ohin loron.

Komisariu Sergio salienta katak, dezigualidade iha ekonomia, grupu sosiál no aglumerasaun ema lubuk lahó kondisaun saudavel, iha problema saude, hela fatin, saneamentu báziku, aihan no susar asesu informasaun ba servisu públiku nian sai kauza no fatór loloos ba aktus korrupsaun akontese.

“Fatór prinispál liu mak kondisaun ekonomia sosiedade nian, hela fatin, inklui to’o ba iha diskriminasaun oioin ba kór, jéneru, fiar sirkulu no grupu sosiál oi-oin,” Katak Komisariu Sergio ba kandidatus Prezidenti Republika ho sira ninian ekipa susesu, kuadrus partidus politiku, servisu nain FONGTIL, akadémiku, média durante Seminariu Nasionál loron sorin Tersa-feira (15/2) ne’e iha Salaun Laline Lariguto CNE Colmera Dili.

Komisariu Sergio afirma katak fatór prinsipál seluk ne’ebé sai problema sériu mós hodi akontese pratika krimi korrupsaun mak sosiedade seidauk iha edukasaun ne’ebé natoon, em termos étika inklui kontrolu ne’ebé fraku iha instituisaun administrasaun públika nian no falta transparénsia públiku.

Komisariu subliña, iha administrasaun públiku nian mosu tanba politika govermentais ne’ebé la efikaz, fragilidade iha kontrolu sira, ausénsia ba dezenvolvimentu no valorizasaun funsionál, instabilidade no deskontinuidade iha jestaun jerensiamentu nian, falta ba transparénsia no impunidade ba aktus ilisitu sira.

Bainhira fatór hirak ne’e la iha atensaun husi kader partidus politika ne’ebe sei sai jerente senior Estadu iha orgaun soberanu sira no iha ezersisiu funsaun públiku nian no sosiedade la kompativel no buka mekanizmu di’ak hodi solusiona ho di’ak no rigorozu mak sei fo prezuizu ba povu no nasaun doben TL.

Iha posibilidade boot rekursu estadu nian sei naksulin ba finalidade seluk nebé bele fó prezuizu boot ba povu,” Komisariu Sergio salienta. (*)