CAC Ofisialmente Lansa Relatóriu Estudu No Análiza Rísku Implementasaun Atividade Iha RTTL, ep

CAC Ofisialmente Lansa Relatóriu Estudu No Análiza Rísku Implementasaun Atividade Iha RTTL, ep

Farol – Comissão Anti-Corrupção (CAC) liu husi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun Kuarta-Feira (15/12) ofisiálmente lansa “Relatóriu Estudu no Análize Rísku Implementasaun Atividade iha Rádiu no Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL, ep)”.

Relatóriu ne’e lansa husi Komisariu Comissão Anti Corrupção (CAC) Sergio Hornai hamutuk ho Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS) Francisco Jeronimo iha Salaun Sorumutu CAC Farol Dili.

Komisariu Sergio hatete objetivu husi estudu ne’e atu hametin integridade administrasaun ho efikaz, efisiénte, sees-an husi prátika mál-jesataun iha utilizasaun rekursu no kapitál sosiál politika públiku estadu nian iha instituisaun públiku.

“Estudu ida ne’e mai atu habelar no haforsa liu-tan, oinsá mak ita bele hametin integridade iha instituisaun sira estadu ninian no oinsá instituisaun estadu hanesan RTTL, ep bele hakbiit no hasees-an husi tentativa sira ne’ebé bele lori konflitu interese (CoI) sira ka lori kauza ba prejuizu Estadu nian” katak Komisariu Sergio iha ninian intervensaun.

Komisariu Sergio mós esklarese lansamentu estudu ida ne’e tarde tanba impaktu husi dinámika politika nasionál Timor-Leste nian no situasaun pandemia COVID-19 ne’ebé kontribui signifikativu ba difikuldade realizasaun programa tuir tempu determinadu.

Iha relatoriu ne’e CAC rekomenda pontus importante 11 iha ne’ebé estudu ne’e CAC deskobre no revela aktus iregularidade balun akontese sai poténsia boot atu bele lori ajénte sira haknar-an iha RTTL, ep ba iha krime korrupsaun tamba fó prejuizu ba Estadu.

Durante CAC hala’o estudu no peskiza deskobre prátika violasaun, kontra bandu baze legál sira hanesan; viola regulamentu no padraun sira hatuur iha baze legál RTTL, ep nian, mekanizmu kontrolu ladauk di’ak ba jestaun patrimóniu sira, no seidauk iha estabelesimentu sistema jestaun no kontrolu ba reseitas.

Iha rekomendasaun relatoriu ne’e, atu jerente senior média estatál ne’e atu toma konsiderasaun no hadi’a aktus iregularidades ne’ebé akontese iha tempu pasadu atu evita no prevene aktus krime korrupsaun iha RTTL, ep nian iha futuru.

Rezultadu estudu ida ne’e nu’udar xamada atensaun forte ba jerente senior sira iha média estatál ne’e atu hadi’a irregularidades hira ne’ebé mensiona iha relatoriu ne’e.

“Husi rekomendasaun sira ne’ebé ita halo, mak ita boot sira la kumpre no rezulta prejuizu ba Estadu! Ida ne’e ita ko’alia buat seluk ona (aplika investigasaun criminal),” Katak Komisariu Adjuntu Luis Sampaio.

Hatan ba pontus rekomendasaun iha relatoriu ne’e, Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS) Fransisco Geronimo iha nia intervensaun simu, apresia no rekoñese iha auzénsia balun ne’ebé presiza duni atu hadi’a no halo melloramentu ba servisu iha instituisaun RTTL, ep hodi prevene aktus mal-administrasaun no korrupsaun nian.

CAC liu husi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun hahu lansa estudu, inspeksaun no monitorizasaun ba instituisaun média estatál ne’e iha fulan Marsu to’o fulan Agostu tinan 2018. Baze legál ne’ebé permite CAC hala’o estudu no halo avaliasaun ba instituisaun RTTL, ep ne’e estipula iha Lei Nú 8/2009 15 de Julhu – kriasaun CAC ne’ebé estipula iha artigu 4; Komisaun nia misaun mak hala’o asaun prevensaun no investigasaun kriminál ba krime sira korrupsaun.

Iha artigu 5 nú. (1), defini katak, iha matéria prevensaun nian Komisaun iha kompeténsia atu a) rekolla no analiza informasaun kona-ba kauza sira ba prevensaun korrupsaun; b) hala’o asaun konsensializasaun públiku ho objetivu atu limita aktu korrupsaun liuhusi motiva ema atu halo medidas prevensaun ka redus aktus sira ne’ebé fó-fatin ba akontese krime korrupsaun; c) akonsella instituisaun públiku ka autoridade públiku sira kona-ba oinsa prevene no kombate korrupsaun.

Nune’e mós iha artigu 8, dekretu lei nú 23/2015 hatete unidade estudu no avaliasaun rísku responsavel ba identifikasaun no klasifikasaun fatór sira ne’ebé favorese ba korrupsaun, ho nia modu evita prátika sira, nomeadamente prosedimentu no lisensiamentu, benefisiu finanseiru no konkorensia, asegura prisnsipiu no boas prátika iha boa governasaun.

Prezensa iha serimonia lansamentu ne’e mak; Komisariu Adjuntu na’in tolu iha Terseira Mandatu Komisariu nian; Augusto Castro, Luis Sampaio, Alexandre Freitas, estrutura EAK no prezensa mós husi prezidente RTTL, EP José Belo ho nia estrutura. (*)