CAC Públika Rezultadu Peskiza Integridade Seitor Públiku 2013

CAC Públika Rezultadu Peskiza Integridade Seitor Públiku 2013

Dili – Ohin loron Segunda-Feira (9/12), Komisáriu Comissão Anti-Corrupção (CAC), Adérito de Jesus Soares offisialmente públika rezultadu Peskiza Integridade ba Seitor Públika nian iha selebrasaun Loron Mundial Anti-Korrupsaun iha loron 9 Fulan Dezembru 2013 hamutuk ho Prezidenti Comissão Função Pública (CFP), Eng. Libório Pereira, MIM iha Centro de Convenções de Dili (CCD) Dili.

Vice Primeiru Ministru, Fernando “Lasama” de Araujo atende seremonia ne’e ho membrus governu, eis Prezidenti Parlamentu Nasionál (PN), Françisco “Lu Olo” Guterres ho membrus PN, funsionariu públika nivel Direitur Jerál to’o Chefe Departamentus,  Administrador Distritus, servisu nain ONG no konvidadus reprezentantes nasaun amigo iha TL no reprezentantes korpus diplomatiku kuaze ema besik nain 1000.

Peskiza ne’e revela presija buat lubun ida ne’ebé lao la los, hametin prevensaun, hadian prosesu tenderizasaun, hasae konsiensia kona-ba padraun konduta no simplifika kondisaun servisu.

Peskiza halao husi CAC, Survey Integridade ba Seitor Públika iha Timor-Leste hanesan survey ida nebe komprehensivu kona-ba atetude servidor Estadu nian.

Kuaze funsionariu públika hamutuk nain 1.400 husi 29 Instituisaun Públika iha 13 distritus tomak hetan entrevista husi peskizador CAC nian hamutuk ho universitarius durante Fulan Augustu-Outubru reprezenta liu pursentu hat (4) husi 31.000 servidor Estado iha TL.

Objetivu survey ne’e atu deskobre iha parte ne’ebé mak servisu atendimentu ba públika lao ho efisiente no saida mak bele halo diak atu servi povu diak liu tan iha future.

Rezultadu peskiza ne’e informativu no sei asisti instituisaun governu nian iha future hodi muda servisu instituisionál nian ne’ebé laos servisu fasil maske servidor Estadu iha komitmentu forte atu servi ho diak.

Rezultadu peskiza ne’e relata 1/3 husi respondent hateten sira sai sasin ba prátika Korrupsaun, Kolusaun no Nepotismu (KKN) iha sira nian servisu fatin durante tinan kotuk. Besik 70% mak fiar no hare’e ho matan iha sira nian servisu fatin funsionariu sira tane a’as interese privadu liu fali interese servi komunidade.

Maske nune’e, funsionariu públika barak mak identifika atu iha espasu mudansa ba hadian performansia ka atendimentu servisu nian iha seitor públika. Maioria respondents sira hakarak tebes atu halo buat diak ba sira nian rai no povu iha sira nian servisu fatin no ekspresa sira nian interese atu iha treinamentu ba sira.

Ida ne’e hanesan rekonhesimentu boot husi funsionariu públika no hatudu prioridade iha fatin oin sa hadian servisu diak liu tan. “CAC sei uza rezultadu peskiza ne’e ba programa Prevensaun no Edukasaun nian; Nudar baze ida ba espetativa service públika  nian no nia komprensaun iha prosesu apropriadu ba hadian CAC nian workshops; Sei asisti servisu públika  nian atu hari’i kultura los wainhira kontratu servidor sira no prosesu tenderizasaun ba kontratu governu. CAC sei kontinua tulun official públika konfidensialmente ba kazus korrupsaun sira” dehan Komisáriu Adjuntu José António de Jesus da Neves ne’ebé supervisiona survey ne’e.

CAC hato’o gratidaun ba FOTI Timor-Leste, Programa Anti-Korrupsaun MCC/USAID ba sira nian asistensia jenorisidade hodi dezenvolve survey ne’e no fó suporta financas. (*)

gabinete

Website: