Investigador CAC Ezekuta Mandatu TDD Halo Buska no Apreensaun ba Emprezariu Na’in Rua

Dili – Investigador Comissão Anti-Corrupcão (CAC) nian lidera husi Diretor Informasaun no Seguransa Euclides Madeira akompaña ho Diretor Investigasaun Kriminál Emilio Dias Quintas servisu hamutuk ho Polisia Nasionál Servisu Investigasaun Kriminál (PNSIK) no ekipa investigador CAC Tersa-feira (21/12) ne’e ezekuta mandadu Tribunál Distritál Dili (TDD) nian númeru NUC 0012/21.CACTL data loron 9/12/2021 asina husi juiza Dra. Albertina da Conçeicão da Neves.

Mandadu ne’e fó poder mai investigador CAC nian hodi halo buska demisiliaria no apreensaun ba emprezariu nain rua (2); Ida Timoroan no ida seluk estranjeiru tamba diskonfia envolve iha kazu krime frauda fiskál no falsifikasaun iha sira ninian edifisiu Lecidere Dili.

Kazu ne’e rásik investigador CAC mak halo survellance iha tempu naruk, akompaña ho kuidadozu no ikus mai halo investigasaun atraves sasin, halibur dokumentus klandestinamente. Iha prosesu investigasaun naruk nian laran ne’e revela indisus krime forte hodi nune’e investigador CAC sira halo promosaun ba prokurador titular iha Ministériu Públiku no promove ba iha juiz tribunál Distritál Dili hodi hatun mandadu no CAC ezekuta iha loron ne’e.

Ohin ita mai halo buska iha fatin ida ne’e tamba kompaña ida ne’e envolve iha kazu frauda fiskál no falsifikasaun dokumentus,” Katak Xefe investigador CAC nian iha operasaun ohin Euclides Madeira.

Investigador nian hafoin hala’o buska hodi rekolla evidensia relevante sira iha edifisiu kompaña GP iha Lecidere no Taibessi durante oras neen (6) nian laran, konsege prende dokumentus importante hamutuk 32 item nu’udar evidensia.

Evidensia hirak ne’e prende atu suporta investigador CAC sira nian servisu iha prosesu investigasaun kriminál,” Katak Xefe Operasaun Buska no Apreensaun Euclides Madeira.

Alein de investigador CAC prende dokumentus no evidensia relevante sira lori mós emprezariu na’in rua (2) nu’udar na’in ba kompaña GP ba iha edifisiu CAC Farol hodi halo identifikasaun.

Hafoin konklui prosesu identifikasaun mak iha evidensia forte! CAC sei halo detensaun ba sira na’in rua”, Euclides Madeira subliña

Rezultadu servisu sekreta CAC nian iha tereñu revela katak suspeitu ho sira ninian kompaña  kontinua manan projeitus iha ministériu balun maske kompaña ninian devidas, lisensa komersiu invalidu (mate) ona hodi hamosu fraude fiskál ka la selu taxa.

Investigador CAC nian sei halo investigasaun kle’an liu tan hodi rekolla informasaun, evidensias iha ministériu balun mensiona iha karta mandadu buska atu revela verdade iha prosesu aprovizionamentu.

Iha operasaun buska, apreensaun loron ohin nian, investigador CAC konsege halibur dokumentus lubun boot; passport, konta bankaria, dokumentus kompaña GP nian, telefone no dokumentus sobre projeitus balun iha Ministériu balun ne’ebé kompaña ne’e manan nu’udar evidénsia no objetivu krime.

Ekipa investigador CAC oras ne’e sei rona suspeitu na’in rua iha edifisiu CAC Farol no evidénsia forte sei detein sira durante 72 oras molok aprezenta ba iha tribunál hodi tuir primeiru integrogatoriu bainhira. “Depende ba progresu investigasaun. Se evidensia forte! Ami sei detein sira na’in rua tuir lei haruka,” Euclides Madeira konklui. (*)

Lei MPCC Proteze FP Atu Han-Hemu Kosar Ben Rásik, Kontra Sei Simu Konsekurnsia ho Koima no Prizaun

Manatuto- Komisariu Comissão Anti-Corrupção (CAC) ba Asuntu Servisu Prevensaun no Sensibilizasaun Luis de Oliveira Sampaio husu servidór povú iha teritoriu Timor-Leste (TL) laran tomak atu proteze-an hodi kumpre Lei Nu. 7/2020-Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) iha idak-idak nian servisu fatin.

Funsionariu Publiku (FP) Timorense tenki han no hemu ho kosar ben rásik. La kumpre lei MPCC no monu ba iha tentasaun prátika krimi korrupsaun mak sei ba para iha prizaun Becora ho Gleno no selu multa.

Komisariu Adjuntu Luis hato’o lia hirak ne’e, wainhira sensibiliza lei MPCC ba autoridade munisipál ho nia estrutura no funsionariu sira iha Munisipiu Manatuto, Sexta-feira (17/12).

Komisariu Adjuntu Luis husu ba FP Timorense tomak atu kumpre lei MPCC nia filozofia, nune’e bele kumpre no prevene-an monu ba tentasaun krimi korrupsaun. Tamba, lei MPCC nia mensajen reál no klaru ba FP tomak atu proteze no prevene FP husi situasaun sira ne’ebé influénsia monu ba pratika korrupsaun.

Komisariu Adjunto Luis salienta liu tan katak Lei MPCC mai alerta no akonsella ita (FP) tomak atu halao knar servi povu tenki tane aas naran diak pesoal, integridade, akuntabilidade, honestidade no transparansia iha servisu fatin hodi han no hemu kosar ben rasik.

Komisariu Adjuntu Luis mós bolu funsionariu sira nia atensaun atu labele kuda kultura na’ok osan estadu nian iha hanoin, tamba kuda kultura na’ok osan estadu nian iha kakutak laran sei simu konsekuénsia ho responsabilidade administrativamente no kriminalmente.

Ita boot (FP) kuandu kamat povu nian osan iha servisu fatin, no CAC la toman ne’e ita boot kontente ba. Maibé, sé CAC hetan ka ema kaer toman! Ita boot dada iis la tama, soe iis la sai no toba mós la dukur,” Komisariu Adjuntu Luis fó atensaun ba funsionariu sira.

Komisariu Adjuntu Luis motiva maluk FP Timorense sira liu-liu sira ne’ebé haknar-an iha Munisipiu Manatuto atu servi povu ho laran, justu, onestu no ho responsabilidade atu nune’e labele monu ba konsekuénsia todan liu hodi lori naran fo’er ba familia no monu ba iha prizaun laran.

Konsekuensia ba prizaun barak no boot tebes, bele afeta ba familia, liu-liu nesesidade ba fen-laen no oan sira nian. Se ita kumpre didi’ak lei ne’e, ita sei seguru liu no ita nia moris sei di’ak no hakmatek liu tan,” Komisariu Adjuntu Luis afirma. (*)

CAC Ofisialmente Lansa Relatóriu Estudu No Análiza Rísku Implementasaun Atividade Iha RTTL, ep

Farol – Comissão Anti-Corrupção (CAC) liu husi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun Kuarta-Feira (15/12) ofisiálmente lansa “Relatóriu Estudu no Análize Rísku Implementasaun Atividade iha Rádiu no Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL, ep)”.

Relatóriu ne’e lansa husi Komisariu Comissão Anti Corrupção (CAC) Sergio Hornai hamutuk ho Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS) Francisco Jeronimo iha Salaun Sorumutu CAC Farol Dili.

Komisariu Sergio hatete objetivu husi estudu ne’e atu hametin integridade administrasaun ho efikaz, efisiénte, sees-an husi prátika mál-jesataun iha utilizasaun rekursu no kapitál sosiál politika públiku estadu nian iha instituisaun públiku.

“Estudu ida ne’e mai atu habelar no haforsa liu-tan, oinsá mak ita bele hametin integridade iha instituisaun sira estadu ninian no oinsá instituisaun estadu hanesan RTTL, ep bele hakbiit no hasees-an husi tentativa sira ne’ebé bele lori konflitu interese (CoI) sira ka lori kauza ba prejuizu Estadu nian” katak Komisariu Sergio iha ninian intervensaun.

Komisariu Sergio mós esklarese lansamentu estudu ida ne’e tarde tanba impaktu husi dinámika politika nasionál Timor-Leste nian no situasaun pandemia COVID-19 ne’ebé kontribui signifikativu ba difikuldade realizasaun programa tuir tempu determinadu.

Iha relatoriu ne’e CAC rekomenda pontus importante 11 iha ne’ebé estudu ne’e CAC deskobre no revela aktus iregularidade balun akontese sai poténsia boot atu bele lori ajénte sira haknar-an iha RTTL, ep ba iha krime korrupsaun tamba fó prejuizu ba Estadu.

Durante CAC hala’o estudu no peskiza deskobre prátika violasaun, kontra bandu baze legál sira hanesan; viola regulamentu no padraun sira hatuur iha baze legál RTTL, ep nian, mekanizmu kontrolu ladauk di’ak ba jestaun patrimóniu sira, no seidauk iha estabelesimentu sistema jestaun no kontrolu ba reseitas.

Iha rekomendasaun relatoriu ne’e, atu jerente senior média estatál ne’e atu toma konsiderasaun no hadi’a aktus iregularidades ne’ebé akontese iha tempu pasadu atu evita no prevene aktus krime korrupsaun iha RTTL, ep nian iha futuru.

Rezultadu estudu ida ne’e nu’udar xamada atensaun forte ba jerente senior sira iha média estatál ne’e atu hadi’a irregularidades hira ne’ebé mensiona iha relatoriu ne’e.

“Husi rekomendasaun sira ne’ebé ita halo, mak ita boot sira la kumpre no rezulta prejuizu ba Estadu! Ida ne’e ita ko’alia buat seluk ona (aplika investigasaun criminal),” Katak Komisariu Adjuntu Luis Sampaio.

Hatan ba pontus rekomendasaun iha relatoriu ne’e, Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS) Fransisco Geronimo iha nia intervensaun simu, apresia no rekoñese iha auzénsia balun ne’ebé presiza duni atu hadi’a no halo melloramentu ba servisu iha instituisaun RTTL, ep hodi prevene aktus mal-administrasaun no korrupsaun nian.

CAC liu husi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun hahu lansa estudu, inspeksaun no monitorizasaun ba instituisaun média estatál ne’e iha fulan Marsu to’o fulan Agostu tinan 2018. Baze legál ne’ebé permite CAC hala’o estudu no halo avaliasaun ba instituisaun RTTL, ep ne’e estipula iha Lei Nú 8/2009 15 de Julhu – kriasaun CAC ne’ebé estipula iha artigu 4; Komisaun nia misaun mak hala’o asaun prevensaun no investigasaun kriminál ba krime sira korrupsaun.

Iha artigu 5 nú. (1), defini katak, iha matéria prevensaun nian Komisaun iha kompeténsia atu a) rekolla no analiza informasaun kona-ba kauza sira ba prevensaun korrupsaun; b) hala’o asaun konsensializasaun públiku ho objetivu atu limita aktu korrupsaun liuhusi motiva ema atu halo medidas prevensaun ka redus aktus sira ne’ebé fó-fatin ba akontese krime korrupsaun; c) akonsella instituisaun públiku ka autoridade públiku sira kona-ba oinsa prevene no kombate korrupsaun.

Nune’e mós iha artigu 8, dekretu lei nú 23/2015 hatete unidade estudu no avaliasaun rísku responsavel ba identifikasaun no klasifikasaun fatór sira ne’ebé favorese ba korrupsaun, ho nia modu evita prátika sira, nomeadamente prosedimentu no lisensiamentu, benefisiu finanseiru no konkorensia, asegura prisnsipiu no boas prátika iha boa governasaun.

Prezensa iha serimonia lansamentu ne’e mak; Komisariu Adjuntu na’in tolu iha Terseira Mandatu Komisariu nian; Augusto Castro, Luis Sampaio, Alexandre Freitas, estrutura EAK no prezensa mós husi prezidente RTTL, EP José Belo ho nia estrutura. (*)

Senior Management CAC Hala’o Sorumutu Kortezia ho Komandante Darren Booy husi TLPDP Australia

Farol – Senior Management Comissão Anti Corrupção (CAC) lidera husi Komisariu Sergio Hornai akompaña husi Komisariu Adjuntu ba asuntu Investigasaun Kriminál Augustu Castro no Komisariu Adjuntu ba asuntu Servisu Apóiu no Kooperasaun Alexandre Freitas Tersa-Feira (14/12) hala’o sorumutu kortezia ida ho Komandante Darren Booy, reprezentante Timor-Leste Police Development Program (TLPDP) Australia nian iha Salaun Sorumutu CAC Farol Dili.

Objetivu husi sorumutu kortezia ida ne’e hodi hametin lasu kooperasaun entre CAC no TLPDP kona-ba servisu hamutuk ba apóiu tékniku nian husi TLPDP mai iha CAC iha luta sagradu kontra korrupsaun iha rai doben Timor-Leste.

Komisario Sergio akresenta ba Komandante Darren Booy kona-ba Lei Nú 8/2009 15 Jullu – kriasaun CAC estipula iha artigu 3 natureza komisaun nian hatete; 1) Komisaun nu’dar pesoa koletiva ida ne’ebé iha direitu públiku, haknaar ho personalidade jurídika, ho independénsia téknika no autonomia administrative no finaseira, 2) Komisaun simu kbiit nu’udar órgaun polisia criminal espesializada, ne’ebé independente, halo intervensaun tuir de’it kritériu legalidade no objetividade ne’ebé lei haruka.

Ho ida ne’e, Komisariu Sergio aprezenta ba Komandante Booy ho ninian komitiva kona-ba dezafiu sira CAC hasoru, liu-liu rekursu umanu no ekipamentus sira. Nune’e husu Komandante Booy nudar reprezentante Programa Dezenvolvimentu Polisia Timor-Leste nian iha TL atu bele depozita apóiu asisténsia téknika balun mai Espesialista-Anti Korrupsaun (EAK) iha área formasaun sira hanesan; espesialidade análiza informasaun no intelijénsia, area kontrusaun, Kontabilista Forensik, formasaun Polisiál, no Software I2Analyst notebook.

Komisariu Sergio mós husu Komandante Booy atu apóiu mós CAC iha ekipamentus atu fasilita no mellora di’ak liu tan implementasaun lejislasaun foun Lei Nu. 7/2020 – Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) ne’ebé fó kompeténsia tomak mai CAC atu implementa Deklarasaun Rikusoin servidór Estadu nian iha tinan 2022 oin mai.

Deklarasaun Rikusoi ne’e presiza ajuda husi programa ne’ebé Komandante Booy lidera iha areas; Case Manajement System, Computer Forensic iha area IT, Intercept Communication, Intelligence System, Data Warehouse no Database Judicial Information Management System.

Responde ba pedidu Komisariu CAC Sergio nian, Komandante Darren Booy simu pozitivamente proposta ida ne’e no hatudu TLPDP Australia ninian prontidaun atu hala’o kooperasaun di’ak ho CAC ba realizasaun no implementasaun pedidu importante Komisariu Sergio nian ba apóiu no asisténsia téknika ne’e iha futuru.

Alem de Senior Management CAC Terseira Mandatu Komisariu nian, prezensa mós estrutura EAK; Diretór Investigasaun, Diretór Servisu Apóiu no Kooperasaun, Chefe Unidade Kooperasaun no Chefe Unidade Informasaun no Seguransa. (*)