Komisariu Adjuntu Castro; “Lei MPCC Garante Liberdade Jornalista Asesu Informasaun Husi Entidade Públiku”

Komisariu Adjuntu Comissão Anti-Corrupção (CAC) ba Asuntu Investigasaun, Augusto Castro hatete, lei nú. 7/2020- Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) garante sidadaun hotu-hotu nia direitu, liu-liu jornalista sira atu iha Liberdade ba asesu informasaun ho livre iha intituisaun Estadu, liu-lou iha instituisaun Guvernu.

Adjuntu Castro esplika asuntu ne’e, bainhira sai oradór iha eventu Dili Dialogue Forum (DDF) 2022 ho tema “Media Challenges in Timor-Leste and Southeast Asia” ne’ebé organiza husi Conselho Imprensa (CI) Timor-Leste iha salaun Laline Lariguto Colmera Dili Sesta-Feira (26/08) ohin.

Adjuntu Castro esplika ba partisipante sira katak, Estadu aprova lei nú 7/2020-MPCC, iha ne’ebé fo biban ba Jornalista no peskizador sira, no mós públiku en jerál bele husu ba kada entidade públiku atu disponibiliza dokumentu ka informasaun sira ne’ebé mak presiza públiku atu hatene relasiona ho prosesu sira foti desizaun iha instituisaun Estadu nian ne’ebé afeta ba bem estar povu nian.

“Iha lei MPCC prevé mós mekanizmu ida ne’e iha artigu 12. Kuandu entidade ka ajénte públiku ne’ebé mak trava ka lakohi fó informasaun, bele aplika sansaun disiplinar ba ema sira ne’e. Tanba direitu atu asesu ba informasaun garante iha kontituisaun, no lei MPCC ne’e rásik mós prevé ida ne’e”, katak Adjuntu Castro.

Adjuntu Castro subliña katak, kuandu ajénte públiku sira la fó informasaun, liu-liu dokumentu sira kobre desizaun no relatóriu sira ne’ebé loloos públikamente ema hotu bele asesu, jornalista sira bele halo prosesu, nune’e bele fó sansaun disiplinar ba ema sira ne’e.

“Iha artigu 13 mós prevé mekanizmu legál ida kona-ba halo impugnasaun, kuandu la fó, rekerente ne’ebé husu, bele halo rekursu judisiál, bainhira remata tiha rekursu administrativu”, Adjuntu Castro afirma.

Komisariu Adjuntu Castro iha oportunidade ne’e esplika mós ba partisipante sira kona-ba Artigu 24 ne’ebé estipula partisipasaun sosiedade nian oinsá promove partisipasaun públiku iha prosesu halo desizaun, nune’e mós iha artigu 25 ne’ebé ko’alia mós kona-ba oinsa entidade hotu-hotu, liu-liu média nia papél iha divulgasaun informasaun no edukasaun públika ba prevene hahalok korrupsaun iha rai doben Timor-Leste. (*)