Introdusaun
Konvensaun Nasaun Unida Kontra Korrupsaun (UNCAC- sigla inglesh) úniku tratadu multilateral antí-korrupsaun internasionál ida ne’ebé vinkula ba estadu membru sira juridikamente. Negósia husi estadu membru nasaun unida sira-nian ne’ebé adopta tiha ona husi Asembleia Jerál Organizasaun Nasaun Unida (ONU) nian iha loron 31 outubru 2003 no tama iha vigór iha fulan dezembru tinan 2005.
Konvensaun ne’e introdús hamutuk ho nórma, medida no regra sira ne’ebé país hotu-hotu bele aplika hodi fortalese sira-nia rejime legál no regulamentu sira ba kombate korrupsaun. Konvensaun ne’e ezije medida preventiva no kriminalizasaun ba fórma sira korrupsaun nian ida-ne’ebé prevalese ba setór públiku no privadu sira. No ne’e halo avansu boot ba estadu membru sira atu iha devér devolve fali rikusoin sira ne’ebé ema na’ok ba país sira seluk.
Konvensaun UNCAC ne’e ho objetivu prinsipál tolu (3): a) promove no haforsa medida sira prevensaun no kombate korrupsaun efisientemente no efetivamente, b) promove, fasilita no suporta kooperasaun internasionál no asisténsia téknika iha asaun prevensaun no luta hasoru korrupsaun, inklui rekuperasaun ativa, no c) promove integridade, akuntabilidade no jestaun própriu kona-ba funsaun no propriedade públika, (UNODC, 2004: 7).
Nu’udar Estadu membru ba Konvensaun Nasaun Unida Kontra Korrupsaun (UNCAC), Timor-Leste asina konvensaun UNCAC liu husi rezolusaun Parlamentu Nasionál (PN) iha 10 dezembru tinan 2003 no ratifika ona rezolusaun parlamentar nú. 25 /2008 iha 10 dezembru, iha obrigasaun jurídika hodi partisipa no implementa konvensaun ida ne’e nian.
Tanba ne’e, iha tinan 2009, Parlamentu Nasionál Timor-Leste estabelese lei nú. 8/2009 kona-ba kriasaun Comissão Antí-Corrupção (CAC) nu’udar órgaun independente ida atu tau-matan no kontrola krime sira korrupsaun nian no reprezenta Governu TL nu’udar responsável ba implementasaun Konvensaun UNCAC ne’e rásik.
Timor-Leste nia ratifikasaun ba konvensaun UNCAC ne’e totalmente, husi artigu 1 to’o hitunulu-resin-ida (71) no iha obrigasaun polítika no nesesidade jurídika hodi implementa, hanesan haktuir iha artigu 65 aliñea 1 katak “Kada Estadu parte toma medida nesesáriu, lejizlativu no administrativu inkluzivu, bazeia ba prinsípiu fundamentál sira ba sira-nia direitu umanu, hodi asegura kompromisu ba nia obrigasaun dekorrente iha konvensaun refere”.
Ratifikasaun ba konvensaun ne’e mós depózita no relata ba sekretariadu Jerál Nasaun Unida kona-ba Droga no Krime (UNODC) iha Viena Austria. Bazeia ba konvensaun artigu 67 iha aliñea 3 nian ne’ebé hatete “konvensaun ne’e sujeita ba ratifikasaun, aseitasaun ka aprovasaun. (…) Nu’udar organizasaun iha obrigasaun atu deklara estensaun ba nia kompeténsia ho respeitu ba matéria ríjida ba konvensaun ne’e. Organizasaun ne’e iha obrigasaun mós atu informa depozitáriu iha kualker modifikasaun relevante iha ámbitu ba nia kompeténsia”.
Aleinde ne’e, Estadu Timor-Leste mós iha obrigasaun polítika hodi partisipa iha eventu konferénsia Estadu parte sira UNCAC nian, nu’udar mekanizmu implementasaun ida hodi dezenvolve kapasidade no kooperasaun entre Estadu membru sira hodi atinje objetivu sira husi konvensaun ne’e. Konferénsia Estadu parte sira maka hanesan; sesaun espesiál Asembleia Jerál Kontra Korrupsaun (UNGASS-Sigla Inglés) no sesaun Grupu Revizaun Implementasaun (IRG-Sigla Inglesh), tantu iha konferénsia rejionál iha Bangkok-Thailand no sentrál UNODC nian iha Viena-Austria.
Objetivu husi partisipasaun iha konferénsia hirak-ne’e maka oinsá Estadu parte sira bele hato’o sira-nia deklarasaun no kompromisu polítika ba implementasaun konvensaun ne’e, espesialmente hadi’a sira-nia enkuadramentu jurídiku no sistema administrasaun públiku ida efisiente no efetivu hodi prevene no kombate krime korrupsaun. Objetivu seluk mós atu Estadu membru sira bele partilla sira-nia esperiénsia kona-ba prátika di’ak sira, dezafiu, obstáklu, lakuna no hamutuk buka dalan ba oin hodi hadi’a no konkretiza kompromisu sira ne’ebé hatuur iha konvensaun ne’e nian hodi prevene no eradika krime korrupsaun.
Liu tan ida-ne’e, Estadu parte sira mós bele fortalese kooperasaun no koordenasaun rejionál no internasionál entre autoridade nasionál investigasaun sira, liuliu dezenvolve kapasidade autoridade polisiál sira-nian iha investigasaun kazu krime korrupsaun ne’ebé kompleksu, konforme ba Konvensaun Nasaun Unida Kontra Korrupsaun (UNCAC) husu.
Hanesan Estadu membru, Governu Timor-Leste liuhusi Comissão Antí-Corrupção (CAC) ne’ebé responsabiliza ba implementasaun UNCAC ne’e partisipa no envolve beibeik ona iha mekanizmu implementasaun sira oinoin. Envolvimentu sira maka hanesan realizasaun auto-avaliasaun (self-assesment) no sai nu’udar avaliadór hamutuk ho nasaun sira seluk ba Estadu membru sira ne’ebé sujeita ba konvensaun ne’e, inklui partisipa beibeik ona iha konferénsia rejionál no internasionál iha edifísiu UNODC rejionál no sentrál iha ámbitu kooperasaun internasionál nian.
Revizaun Implementasaun UNCAC
Implementasaun UNCAC husu Estadu parte idak-idak atu haka’as-an aliña sira-nia lei, instituisaun no sistema nasionál sira, halo koordenasaun di’ak entre instituisaun relevante sira, no relata periodikamente progresu implementasaun no efeitu husi konvensaun ne’e. Importánsia husi konvensaun ne’e hodi tulun halo reforma no hadi’a sistema no instituisaun nasionál sira atu hetan transparánsia, akuntabilidade no responsabilidade iha entidade públiku hotu hodi hala’o dezenvolvimentu nasionál ne’ebé sustentável no fó benefísiu ba povu tomak nia moris di’ak.
Mekanizmu ida atu haree oinsá no to’o iha ne’ebé ona implementasaun UNCAC nian maka Estadu parte idak-idak hala’o revizaun liuhusi programa auto-avaliasaun. Auto-avaliasaun ne’e halo liuhusi prosesu konsolida informasaun no rekolla dadus ne’ebé uza fasilidade eletrónika ida naran ‘Omnibus Survey Software’. Auto-avaliasaun parte ida husi revizaun UNCAC ne’ebé hala’o iha síklu rua nia laran.
Timor-Leste nia partisipasaun iha revizaun auto-avaliasaun ba implementasaun UNCAC nian ba dahuluk liu realiza iha tinan 2012, no hamutuk ho nasaun Fijí sai nu’udar avaliadór ba Estadu membru Angola no avaliasaun ba nasaun Nauro hamutuk ho estadu Jamaica. Revizaun ba Implementasaun konvensaun síklu primeiru ne’e performa no dura iha tinan lima (5) nia laran, iha ne’ebé relata ba Sekretariadu UNODC kona-ba kapítulu III- “kriminalizasaun” no kapítulu IV- “kooperasaun internasionál”.
Iha síklu segundu nian mak relata kona-ba kapítulu II- “medida preventiva” no kapítulu V- “rekuperasaun ativu”. Estadu TL hahú halo konsolidasaun informasaun ho instituisaun afetu sira dezde tinan 2016 até 2020, no kontinua adianta servisu ida-ne’e iha tinan 2021 no iha tinan 2022 kompleta no konsege haruka ona dokumentu auto-avaliasaun nian ba sekretariadu UNODC iha Viena-Austria. Estadu Timor-Leste mós hamutuk ho Estadu Túrkia sai avaliadór ba Estadu Noruega no prosesu ida-ne’e termina ona. Purtantu, Estadu Marshal Island no Bulgaria hamutuk ho UNODC mak sai nu’udar avaliadór ba TL nia implementasaun UNCAC review, no iha tempu balun sei vizita mai Timor-Leste hodi hala’o avaliasaun refere.
Progresu Implementasaun Konvensaun Kapítulu III- ‘Kriminalizasaun’ no Kapítulu VI- ‘Kooperasaun Internasionál’
Dezde Timor-Leste tama iha Estadu parte ba konvensaun UNCAC, halo ona esforsu oinoin hodi implementa ukun-fuan sira ne’ebé estipula iha konvensaun ne’e nian. Hanesan rezultadu husi auto-avaliasaun ba revizaun implementasaun UNCAC síklu primeiru nian iha tinan 2012 relata katak, Estadu Timor-Leste iha vontade polítika di’ak hodi kria no harii ona instituisaun juridisiáriu sira ne’ebé hola knaar ba prevene no kombate krime korrupsaun. Instituisaun sira-ne’e mak hanesan Tribunál Rekursu (TR), Ministériu Públiku (MP), Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Inspesaun Jerál Estadu (IJE) no Comissão Antí-Corrupção (CAC).
Vontade no kompromisu polítika Estadu Timor-Leste hodi konkretiza implementasaun konvensaun UNCAC ne’e konsege mós hatuur no hametin enkuadramentu jurídiku sira ba kombate krime korrupsaun nian, partikularmente lei antí-korrupsaun no lei relevante sira seluk ne’ebé estabelesidu hanesan Kódigu Penál, Kódigu Prosesu Penál no lei nú. 17/2011 kona-ba Rejime Jurídiku Prevensaun no Kombate Brankeamentu Kapitál no Finansiamentu Terrorizmu (Lei Kombate Brankeamentu Kapitál).
Purtantu, Estadu Timor-Leste mós hatuur kuadru kooperasaun internasionál ne’ebé estabelese ona husi nórma konstituisaun no mós lei nú. 15/2011 kona-ba kooperasaun judisiária internasionál iha matéria penál no kontein mós dispozisaun aplikável sira balun iha Kódigu Penál, Kódigu Prosesu Penál Timor-Leste nian. Nune’e mós, adopta konvensaun sira internasionál nian ba ekstradisaun entre nasaun sira komunidade língua portugeza nian, iha ne’ebé seidauk selebra akordu bilaterál ruma ba estradisaun refere.
Progresu Implementasaun Kapítulu II- ‘Medida Preventiva’ no Kapítulu V- ‘Rekuperasaun Ativu’
Prosesu auto-avaliasaun UNCAC síklu daruak nian kona-ba kapítulu II-Medida preventiva no kapítulu VI-Rekuperasaun ativu nian. Estadu Timor-Leste termina ona auto-avaliasaun ida-ne’e no relata ona ba sekretariadu UNODC iha Viena-Austria iha fulan Agostu 2022. Enkuantu prosesu avaliasaun nian sei iha faze andamentu, mezmu nune’e sinál balun hatudu ona katak, Timor-Leste hakaat ona pasu balun ne’ebé realístiku tebes iha progresu implementasaun UNCAC ne’e rásik.
Progresu prinsipál iha implementasaun UNCAC ne’e maka kobre ona enkuadramentu jurídiku sira hanesan lei nú 8/2009 kona-ba Kriasaun Comissão Antí-Corrupção (CAC), dekretu lei nú 23/2015 kona-ba Estatutu CAC nian, Lei nú 7/2020- kona-ba Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) ne’ebé define kona-ba medida sira oioin ba prevensaun no kombate krime korrupsaun, inklui Planu estratéjiku CAC nian ne’ebé estabelese ona kada tinan lima.
Implementasaun lei antí-korrupsaun nian hatudu substánsia no evolusaun balun ba kombate krime korrupsaun. Mudansa sira inklui ona aspetu sira ba dezenvolvimentu estratéjia nasionál antí korrupsaun, deklarasaun rikusoin, reforsa medida sira iha setór privadu, lei protesaun testemuña no dezenvolvimentu lei rekuperasaun ativu ninian.
Progresu seluk ne’ebé Estadu Timor-Leste mós atinje ona maka kobre lei no dekretu lei relevante sira seluk ne’ebé kria ona. Hanesan rezultadu husi períodu 2021-2022, Timor-Leste aprova ona lei ualu (8) no dekretu lei lima (5) ne’ebé refleta ba medida prevensaun no kombate korrupsaun. Hirak ne’e hotu abranje ba área sira diferente, hanesan revizaun Estatutu Ministériu Públiku no Estatutu Majistradu Judisiál, Organizasaun Investigasaun Kriminál, Kódigu Mineiru, Órgaun Administrasaun Eleitorál Nasionál no Munisipál, Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa, Reforma Organizasaun Judisiária, Rejime Jurídiku Kontratasaun, Kontratu Públiku no Respetiva Infrasaun, Baze Jerál Organizasaun Administrativa Públika, Revizaun Ajénsia Nasionál Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun, Kriasaun Komisaun ba Kombate Tráfiku Pesoál no Partisipasaun Sosiedade Sivíl no Auditória Sosiál.
Prátika Di’ak Sira ba Prevene no Kombate Korrupsaun
Timor-Leste nu’udar Estadu parte ne’ebé nurak liu, kompara ho Estadu membru sira seluk ne’ebé ukun-an ba tinan naruk. Rekursu sira ne’ebé aloka ba dezenvolvimentu sistema judisiál nian sei hasoru dezafiu oinoin ho kondisaun ne’ebé difikulta tebes. Mezmu nune’e, vontade polítika ba kombate krime korrupsaun hahú evolui uitoan iha dekada sira ikus ne’e. Hanesan prátika di’ak sira ne’ebé akontese ona liuhusi estabelesimentu instituisaun no enkuadramentu jurídiku sira ba prevene no kombate krime korrupsaun, iha ne’ebé servisu sira afeta direta ba progresu luta kontra korrupsaun iha Timor-Leste.
Nu’udar Estadu direitu demokrátiku ne’ebé komunga espíritu liberdade espresaun no imprensa forte iha sudeste aziátiku, partisipasaun sosiedade sivíl, média no akadémiku sira kontinua aumentu no forte hodi re-inforsa iha luta prevene no kombate korrupsaun, liuliu monitorizasaun ba ezekusaun orsamentu Estadu, inklui hatudu mós inisiativa di’ak sira iha promosaun boa governasaun.
Iha mós aprosimasaun inovativu husi entidade CAC hodi hametin integridade ajente públiku sira, estudante, autoridade lokál, kuadru partidu polítiku sira, no grupu juventude sira hodi kuda valór no prinsípiu sira antí-korrupsaun nian ba prevene-an monu ba hahalok korrupsaun, inklui estabelese ona sistema plataforma online ba deklarasaun rikusoin nian ne’ebé nia faze implementasaun iha ona prosesu andamentu.
Alein ne’e, Estadu Timor-Leste mós dezenvolve portál transparánsia ne’ebe jere husi governu ba asesibilidade públiku nian, nune’e posibilita entidade hotu hodi monitoriza diariamente ba orsamentu Estadu nian hanesan sistema nasionál ba orsamentu eletróniku, e-procurement, e-planeamentu no deklarasaun bens eletróniku.
Dezafiu Balun
Esforsu ba prevene no kombate korrupsaun, TL hakaat ona pasu pozitivu balun, maibé mós sei enfrenta defikuldade. Dezafiu no lakuna oinoin iha limitasaun rekursu (tantu umanu no finanseiru), sistema administrasaun públiku no judisiária nian. Dezafiu iha sistema administrasaun públiku Estadu nian inklui ona integridade ajente públiku sira, prosesu administrasaun ne’ebé burokrátiku naruk liu, prosesu rekrutamentu no aprovizionamentu sira iha instituisaun balun seidauk transparante, no menus halo kontrolu, nune’e sei loke ku’ak ba risku krime korrupsaun atu akontese iha setór administrasaun públiku sira.
Dezafiu balun maka kona-ba sistema nasionál servisu ninian. Instituisaun Estadu balun hasoru dezafiu ba instalasaun sistema dijitalizasaun ba informasaun no komunikasaun ninian, inklui manuál no kódigu konduta servisu no sistema avaliasaun ida rigór ba ajente públiku sira nia funsionamentu profisionál.
Purtantu, dezafiu seluk maka Timor-Leste ratifika ona konvensaun internasionál kona-ba komunidade país língua portugeza, maibé infelizmente, seidauk konklui asina kooperasaun bilaterál ruma ho país sira-ne’e hodi implementa estradisaun ba konvensaun ne’e iha ohin loron. Nune’e, sei difikulta halo operasaun kooperasaun internasionál en-termu troka informasaun, transfere prosesu kriminál no sentensa ba ema, investigasaun hamutuk no tékniku investigasaun espesiál ba krime korrupsaun.
Alein ne’e, dezafiu seluk maka lei ba protesaun testemuña ne’ebé seidauk implementa, difikulta públiku atu hato’o keixa ba krime korrupsaun nian, inklui mós lei ba rekuperasaun ativu nian ne’ebé seidauk iha difikulta mós autoridade polisiál no judisiál sira iha prosesu investigasaun nian hodi dada hikas rikusoin sira ne’ebé Estadu lakon.
Lisaun Balun ba Prevene no Kombate Korrupsaun
Hanesan Estadu membru ne’ebé ativu iha revizaun implementasaun UNCAC no iha konferénsia Estadu parte, ita presiza aprende lisaun balun husi nasaun sira seluk no presiza mós atu promove di’ak liután prátika di’ak sira ne’ebé Timor-Leste iha. Nu’udar testu ba diskusaun, ita husik hela lisaun balun tuirmai:
Ba dahuluk- Esperiénsia iha nasaun sira ne’ebé susesu luta hasoru korrupsaun, mai husi ‘vontade polítika’ guvernu nian. Ita bele foti ezemplu husi nasaun sira hanesan Singapura, Bhutan no Norwegia. Iha estadu sira ne’e, guvernu mak inisiativa uluk mobiliza no hadi’a sistema sira ba kombate korrupsaun. Pelu kontráriu, ita nia realidade hatudu hela katak orgaun polisiál no sosiedade mak ezize fila-fali guvernu hodi hadi’a sistema servisu administrasaun públiku, no dalabark ajente públiku konsidera orgaun polisiál espesializada krime korrupsaun sai fali sira nia inimigu.
Daruak- Esperiénsia iha Estadu sira-ne’e mós hatudu katak luta prevene no kombate korrupsaun, Estadu tau prioridade ba ‘investimentu rekursu umanu’, inklui ‘hadi’a sistema administrasaun públika ida transparante, akuntável, efikáz no efisiente’. Alein ne’e mós, implementasaun deklarasaun rikusoin no polítika estratéjia nasionál antí-korrupsaun nu’udar instrumentu estratéjiku ne’ebé susesu iha nasaun hirak-ne’e, no ita bele opta nu’udar instrumentu ekstraordináriu hodi utiliza ba prevene no kombate korrupsaun.
Datoluk– Luta hasoru korrupsaun la’ós servisu instituisaun ida nian. Esperiénsia hatudu ona katak, susesu luta prevene no kombate korrupsaun iha nasaun ida presiza ‘movimentu nasionál’ ida-ne’ebé envolve kamada hotu-hotu. Sorin seluk, susesu luta hasoru korrupsaun, la’ós mós responsável nasaun idak-idak nian, maibé presiza iha ‘movimentu internasionál’ husi Estadu hotu-hotu. Estadu hotu presiza harii rede konfiansa no komunikasaun nian liuhusi estabelese no fornese kanál komunikasaun informál entre ajénsia no profisionál sira. Promove troka prátika di ‘ak no lisaun sira ba malu. Identifika dezafiu no solusaun sira ne’ebé mosu durante hala’ o servisu sira iha implementasaun lei, no buka solusaun ideál sira hodi hasoru dezafiu hirak ne’e.
Dahaat– Luta hasoru korrupsaun, governu Timor-Leste presiza demonstra nia dezempeñu hodi aperfeisioa dezenvolvimentu institusionál iha realizasaun ida sériu ba Reforma Administrasaun Públika, Jestaun no Finansa públika, Desentralizasaun no Reforma Judisiária.
Prepara husi: Ofisial Media CAC