LAK Sei Hatudu Timor-Leste Ninian Integridade Nudar Estadu Soberanu

Dili – Prezidenti Komisaun A Parlamentu Nasional (PN) ba Asuntu KOnstitusional no Justisa Deputadu Joaquim dos Santos Boraluli hateten Lei Prevensaun no KOmbate Korrupsaun ka Lei Anti Korrupsaun (LAK) wainhira PN aprova no Prezidenti Republika promulga, sei hatuut no hatudu rai Timor-Leste ninian integridade nudar Estadu soberanu.

Lia hirak ne’e Deputadu Boraluli hato’o hafoin ensera diskusaun maratona Projeto LAK iha loron Kinta-feira (9/7) iha Aisirimou Munisipiu Aileu. 

“Ita sei kontaktu malu para bele halo mudansa ba buat ruma. Ita iha kontaktu permanente para servisu nee ita hamutuk bele rezolve problema korrupsaun ne’ebé hatudu ita ninian integridade hanesan Estadu,” Katak Prezidenti Komisaun A PN Deputadu Boraluli.    

Deputadu Boraluli hatutan teni servisu formulasaun projeto LAK ho meius diskusaun maratona ho entidades relevantes iha rai laran no deputadu sira halao estudu komparativu iha rai liur durante tinan rua nian laran remata ho susesu iha fatin historiku Aisirimou Munisipiu Aileu.

Hafoin diskusaun nee Komisaun A PN sei lori ba iha plenaria PN hodi halo votasaun final global ne’ebe tuir ajenda sei realiza iha loron Segunda (20/7) aban. 

“Ita ninian servisu halo LAK durante tinan rua (2) too mak iha ohin nee, remata iha ohin nee. Ita lori fali ba iha Parlamentu Nasional atu aprova no lori ba iha Prezidenti Republika promulga. Ita hein kuandu Prezidenti Republika promulga (LAK) Timoroan sira tenki kumpri, Deputadu Boraluli afirma.

 “Ita mak sei servisu hamutuk atu rezolve problema korrupsaun iha ita ninian rai. Buat hot-hotu neebé tau iha lei, ita sei kumpri para ema seluk sei halo tuir ita ninian hahalok,” Katak Prezidenti Komisaun A PN Deputadu Joaquim dos Santos Boraluli.

Tuir ajenda PN nian, iha loron Segunda-feira (20/7) aban, Parlmentu Nasional Timor-Leste (TL) sei RE-AJENDA VOTASAUN FINAL GLOBAL ba Projeto Lei Anti-Korrupsaun ka ho titulu foun “Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun”.

Informasaun nee fo sai husi Sektretariadu Tekniku Komisaun A Parlamentu Nasional nian iha loron Tersa-feira (14/7) semana kotuk hafoin PN kansela primeiru ajenda ho razaun katak iha tan proposta tolu (3) husi deputadu sira atu haforsa liu tan LAK neebé tama iha sekretariadu Komisaun nian.

Re-ajenda tuir informasaun fo sai husi Sektretariadu Tekniku Komisaun A Parlamentu Nasional nian katak iha tan proposta tolu (3) husi Deputadu David Dias Ximenes Mandati ho deputadu sira seluk hodi reforsa tan lei nee.

Prezidenti Kommisaun A PN ba Asuntu KOnstitusional no Justisa Dr. Joaquim dos Santos Borluli iha Aisirimou deklara ona sei servisu hamutuk ho entidades relevante hotu atu rezolve problema korrupsaun iha Timor-Leste hodi aselera aproasaun no promulgasaun ba lei nee iha tinan ne’e molok PN deskuti no aproa Orsamento Geral Estado (OGE) 2020 nian. (*)

Permanent link to this article: http://cac.tl/2020/10/lak-sei-hatudu-timor-leste-ninian-integridade-nudar-estadu-soberanu/

MSSI Aluga Kareta Iha Indisus Familiarismu Sei Halo Averiguasaun Tuir Lei (ALERTA ba Benefisiariu LA ELIJIVEL Fo Fila Osan Estadu ka Simu Konsekuensia)

Farol – Ekipa Konjunta kompostu husi Comissão Anti Corrupção (CAC), Provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Inspector Geral Estado no Comissão Função Publica (CFP) atu benefisiariu LA ELIJIVEL sira ba Subsidiu Agregadu Familiar atu voluntariamente fo fila ka devolve fali osan Estadu nian ka simu ninian konsekuensia tuir lei.

Lia hirak ne’e Komisariu Comissão AntiCorrupção (CAC) Dr. Sergio Hornai hatoo durante Press Conference iha edifisiu CAC Farol Dili Kuarta-feira (5/8) ohin. Press Conference nee mos Komisariu Sergio akompanha husi Provedora PDHJ Doutora Jesuina Gomes, Inspector Geral Estadu Doutor Francisco de Carvalho, Komisariu Adjunto CAC Doutor Luis Sampaio no Doutor Alexandre Freitas.

Iha Konferensia Imprensa nee Komisariu CAC Sergio Hornai no Provedora PDHJ Doutora Jesuina Gomes haklaken katak servisu akompañamentu no monitorizasaun ba Subsidiu Agregadu familiar iha ámbitu Covid-19 konsege trava/impede benefisiáriu ne’ebé atu asesu ba subsidiu agregadu familiar ne’e hamutuk: 1927 no salva osan estadu ho total estimativa U$385.400.00.

Maske nune’e, ekipa konjunta identifika benefisiariu sira ne’ebe la elejível tuir lei maibé konsege simu/asesu tiha ona ba subsidiu hamutuk benefisiariu 148 ho total osan hamutuk US$29.600.

Lider maksimu instituisaun Estado nian; CAC, PDHJ, IGE no CFP liu husi Ekipa Konjunta ne’e APELA ba BENEFISIARIU sira LA ELIJIVEL neebé simu tiha ona subsidiu COVID-19 atu VOLUNTARIAMENTE ENTREGA FILA FALI ka DEVOLVE OSAN ESTADU nian neebe sira LA MERESE SIMU ka SIMU KONSEKUENSIA tuir lei.

“Iha dadus no prova katak benefisiáriu sira ho saláriu/rendimentu mensal superior US$500.00 maibé sira mós naran sai iha lista aprovadu hodi asesu ba fundu apoiu agregadu familiar ne’e,” haklaken iha pontu lima (5) parte Rua (2) Observasaun/deskobrementu espesifiku husi dokumentus ofisial Ekipa Konjunta ne’ebé Komisariu CAC Sergio Le sai ba media.

“Iha impresaun no indísius katak autoridade lokál no komunitaria sira permite joven sira livremente rejistu nu’udar benefisiáriu tanba la iha prosesu verifikasaun ida rigorozu husi MAE no MSSI” Katak Komisariu CAC Sergio.

Iha parte Datoluk (III) husi dokumentus ofisial nee revela iha parte REKOMENDASAUN nian haklaken MSSI fó prioridade ba rekursu estadu hanesan utiliza veíkulu estadu nian envesde aluga veíkulu privada sira ne’ebé implika ba kustu ka gastus ne’ebé la nesesariu no kompañia privada hirak ne’e ninia perfíl mós la klaru no potensialmente iha indisius favoritizmu/familiarizmu iha prosesu selesaun no desizaun sira.

“Ba kazu infrasaun sira ne’ebé envolve autoridade lokál no autoridade relevante sira sei halo averiguasaun no apuramentu hodi prosesu tuir lei haruka,” Komisariu Dr Sergio sublinha iha Press Conference.

Permanent link to this article: http://cac.tl/2020/08/mssi-aluga-kareta-iha-indisus-familiarismu-sei-halo-averiguasaun-tuir-lei-alerta-ba-benefisiariu-la-elijivel-fo-fila-osan-estadu-ka-simu-konsekuensia/

Komunikadu Imprensa – Monitorizasaun Subsidiu Agregadu Familiar iha Ambitu Covid-19 Ekipa Konjunta PDHJ-CAC-IGE-CFP

Ekipa Konjunta hakarak kongratula esforsu Instituisoens Estadu tomak, partikularmente, politika VIII Governo Konstitusionál hodi responde ba propagasaun Coronavirus (COVID-19), tanba, mesmu ho limitasaun oioin maibé Estadu Timor-Leste konsege trava transmisaun  infesaun Coronavirus (Covid-19) husi fatin izolamentu hodi la daet ba sosiedade. Nune’e, finalmente iha 15 Maiu 2020 Timor-Leste ofisialmente deklara livre husi  kazu ativu (positivu) ba  coronavirus, maske nasaun barak sei  kontinua enfrenta no luta hela hodi ultrapasa ameasa pandemia ida-ne’e.

Iha âmbito servisu ba prevensaun Covid-19 nian, Ekipa Konjunta ne’ebé kompostu husi Instituisaun Estadu sira hanesan Comissão Anti-Corrupção (CAC), Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Inspesaun Jeral Estadu (IJE) no Komisaun Funsaun Públika (KFP) ne’ebé ho knaar prinsipal tuir ida-idak ninia mandatu atu prevene no kombate korrupsaun, promove governasaun diak, proteje direitus umanus iha Timor-Leste, kombina no reuni rekursu no esforsu atu servisu hamutuk hodi halo observasaun, fiskalizasaun, no kontrola ba inisiativa no politika positiva sira Estadu nian atu hatan ba pandemia ne’e.

Esforsu hirak-ne’e atu asegura katak inisiativa no politika diak hirak ne’e labele monu ba iregularidade no potensia risku ba mal-jestaun, abuzu poder, kobransa ilegal no krime relevante sira iha domíniu korrupsaun nian durante implementasaun apoiu monetáriu ba agregados familiares tuir Lei Nú. 15/2020.

Ekipa Konjunta haruka ona Relatoriu monitorizasaun ba Governo ho PN hodi informa rezultadu deskobrementu sira ne’ebé ekipa observador sira hetan iha terrenu, hahú iha loron 09-30 Juñu 2020 ba munisípiu 8 no akompañamentu iha RAEOA, husi loron 02-15 Jullu 2020.

Entertantu, detalla atividade monitorizasaun hirak-ne’e ninia aréa kobertura sira mak hanesan; iha Munisípiu Ermera kobre suku 22, iha Manatuto kobre suku 21, Liquiça kobre suku 14, Aileu kobre suku 21, Baucau kobre suku 3, Lautem kobre suku 14, Bobonaro kobre suku 20, Dili kobre suku 8 no RAEOA kobre suku 18. Totál area kobertura ne’ebé Ekipa Konjunta halo akompañamentu no observasaun ba pagamentu subsidiu agregadu familiar iha nivel suku, hamutuk suku 141 husi totál suku 452 iha  nivel territoriu nasionál.

Husi servisu monitorizasaun no akompañamentu ne’e, Ekipa Konjunta deskobre rezultadu konkluzivu rua (2):

1) Koloka kestaun (ato) administrativu ne’ebé nesesariamente atu akonsele instituisaun nakait sira hodi hadiak sistema apuramentu no jestaun administrasaun no sistema baze-de-dadus hahu husi inisiu inskrisaun to’o iha fase ezekusaun;

2), Kestaun indisíus ba risku no potensia prátika kriminál sira, sei kabe ba instituisaun kompetente sira atu halo ezersísiu ba rekolla informasaun nesesariu sira no dokumentu relevante sira hodi lori ba prosesu legal nian.

Tuirmai rezultadu detallu ba deskobrementu sira:

  1. Observasaun Jerál
  1. Servisu verifikasaun dadus husi MAE, MSSI no Seguransa Sosial la-halao ho kuidadu, profunda no rigor tanba lista benefisiáriu barak mak lakon, doubru no funsionáriu sira ho saláriu superior US$500.00 lakonsege deteta husi sistema.
  2. Instalasaun dadus benefisiáriu iha tablet la diak, tanba instala deit lista benefisiáriu iha suku ida, ne’ebé lakobre lista jerál nivel teritoriu nasionál, tanba ne’e rezulta ekipa sira labele deteta benefisiáriu ho naran doubru, inklui sira ne’ebé simu iha fatin rua ka liu.
  3. Ladun iha kordenasaun diak entre ministeriu relevante sira hodi ida-idak hala’o nia knaar no kompetensia. Purzemplu ministeriu saúde la marka prezensa atu ezerse nia knaar no halo esplikasaun kona-ba protokolu distansiamentu sosial no prevensaun ba Covid-19.
  4. MAE, MSSI no MF la halo kordenasaun diak no hola medidas adekuadu no urjente, bainhira hetan informasaun katak funsionáriu sira ne’ebé rendementu mais US$500 naran sai nu’udar benefisiáriu kuaze iha fatin barak;
  5. Ladun iha koñesimentu adedukada husi pesoal ekipa tekniku sira balun kona-ba utilizasaun tablet, ne’ebé rezulta servisu pagamentu sira atraza no naran benefisiáriu balun lakon no tenke persiza rejistu fila-fali. Aleinde ne’e, autoridade lokál no komunitaria sira seidauk entende didiak ka iha multi-interpretasaun ba DL. Nu.15/2020 kona-ba definisaun ba uma-kain ka elementu husi uma-kain ida ne’ebé iha direitu loloos atu hetan subsidiu agregadu familiar.
  6. Prosesu pagamentu kleur tanba pesoal pagamentu hala’o funsaun dupla (halo verifikasaun no halo pagamentu) dala-ida iha tempu hanesan.
  7. Iha benefisiáriu sira naran sai iha lista ho númeru boot maibé benefisiaru sira la mai aprezenta an atu asesu ba subsidiu agregadu familiar ne’e. Ida-ne’e hatudu indisius forte kona-ba potensia falsifikasaun ba dadus agregadus familiar sira.
  8. Autoridade lokál sira permite ka simu rejistu ba benefisiáriu foun hanesan lista reklamantes durante prosesu pagamentu lao hela. Ida-ne’e rejulta lista reklamantes sira aumenta esesivamente (berlebihan). Tuir  dadus husi MSSI totál reklamante husi munisípiu 12 no RAEOA hamutuk 14.175.
  9. Iha indisius katak veíkulu (privada) sira ne’ebé Governu kontrata husi empreza privada nia perfíl no lisensiamentu husi SERVE, IP, hatudu katak empresa ne’e la’os atu fó-aluga veikulu, maibé nia lisensa atu halo atividade ekonomiku hodi faan motosiklus, pesa no asesoris, manutensaun no reparasaun ba motorizadas. Ida-ne’e potensialmente hatudu indisiuis favoritizmu/familiarizmu iha prosesu selesaun no desizaun.
  10. Husi servisu akompañamentu no monitorizasaun ne’e ekipa konjuta konsege trava/impede benefisiáriu ne’ebé atu asesu ba subsidiu agregadu familiar ne’e hamutuk:  1927 no salva osan estadu ho total estimativa U$385.400.00
  11. Aleinde ne’e ekipa konjunta mós identifika benefisiariu sira ne’ebe la elejível tuir lei maibé sira konsege simu/asesu tiha ona ba subsidiu ne’e no ekipa lakonsege trava hamutuk benefisiariu 148 ho total osan hamutuk US$29.600.00.-
  1. Observasaun/deskobrementu espesifiku
  1. Benefisiáriu sira nia naran dobru iha fatin ida (sentru pagamentu ida) no lista nu’udar benefisiáriu mosu entre fatin ka suku ida ho suku seluk (naran sai iha fatin rua);
  2. Iha indisius forte katak iha joven barak mak rejistu nu’udar benefisiáriu hodi asesu ba subsidiu agregadu familiar, maske sira la priense rekizitu nu’udar agregadu família ka uma-kain;
  3. Iha impresaun no indísius katak autoridade lokál no komunitaria sira permite joven sira livremente rejistu nu’udar benefisiáriu tanba la iha prosesu verifikasaun ida rigorozu husi MAE no MSSI;
  4. Iha autoridade lokál balun prefere atu la-foti risku hodi trava joventude sira ne’ebé insisti atu asesu apoiu agregadu familiar maske sira la priense rekizitus tanba erru no fallansu kona-ba dadus verifikasaun ne’ebé mai husi MAE no MSSI;
  5. Iha dadus no prova katak benefisiáriu sira ho saláriu/rendimentu mensal superior US$500.00 maibé sira mós naran sai iha lista aprovadu hodi asesu ba fundu apoiu agregadu familiar ne’e;
  6. Benefisiáriu balun laiha  ka la hatudu dokumentu komprovativu tuir lei haruka, maibé autoridade lokál no komunitaria sira fasilita deklarasaun atu permite benefiariu hirak ne’e asesu ba  apoiu agregadu familiar ne’e;
  7. Iha suku balun hatudu indisíus ba falsifikasaun dadus agregadus familiar esesivamente atu fasilita sira ninia populasaun asesu ba agregadu familiar; purzemplu ida iha tinan 2019; dadus total uma-kain maisumenus atus-sia resin (900 resin), maibé iha tinan 2020 númeru ne’e sae ba rihun-haat resin (4.000 resin);
  8. Nune’e mós iha benefisiáriu balun ne’ebé naran la rejista iha sistema baze-de-dadus desde inisiu, la iha dokumentu komprovativu, maibé autoridade lokál no komunitaria sira halo kualker maneira atu fasilita benefisiáriu hirak ne’e hodi asesu ba subsidiu ne’e;
  9. Iha benefisiáriu sira balun nu’udar feen ho laen maibé sira rejista iha fatin ketak-ketak; atu asesu ba subsidiu doubru (dala rua) maske sira mantein nu’udar família ida.
  1. Rekomendasaun sira

Bazeia ba deskobrementu no preukupasaun sira iha leten, Ekipa Konjunta rekomenda ba ministério relevante no instituisaun tutela sira atu hola medidas administrativa ba infrasaun administrativa sira no ba kazu sira seluk ne’ebé hatudu indisius ba krime konsumadu sira sei prosesu tuir lei.

Tuirmai rekomendasaun sira:

  1. MSSI no autoridade responsável sira atu halo deit pagamentu ba lista reklamente sira ne’ebé rejista to’o 30 Marsu 2020 tuir lei haruka no esklui reklamentes foun sira ne’ebé foin rejista durante períodu pagamentu tanba lista hirak ne’e potensialmente falsa ka la liuhusi prosesu verifikasaun ida profunda;
  2. MAE no MSSI atu halo publikasaun no anunsia ba lista reklamantes admitidus sira ba pagamentu tuirmai durante loron 15 antes halo pagamentu hodi permite reklamasaun no verifikasaun ruma ba dadus/lista sira ne’ebé la elejível ka indikasaun sira seluk;
  3. MAE no autoridade kompotente sira presiza atualiza baze-de-dadus periodikamente (kada tinan) atu bele asegura baze-de-dadus agregadu familiar sira atualizadu hodi mitiga potensia dadus falsa sira iha futuru;
  4. MAE atu hola medida ida rigorozu ba autoridade lokál no komunitaria sira ne’ebé intensionalmente la kumpri sira nia dever nu’udar autoridade no reprezentante Governu nian iha baze;
  5. MSSI, MAE no Ministériu Finansas atu fó adverténsia ba funsionáriu sira ne’ebé saláriu mensal superior US$500 maibé kontinua simu subsidiu ne’e atu volentariamente devolve fali osan ne’ebe simu ona ba kofre  estadu iha prazu sira razoável. Bainhira funsionáriu hirak ne’e la kumpri sei loke prosesu investigaasun tuir lei;
  6. MSSI no MAE atu halo verifikasaun klean ba reklamante subsidiu agregadu familiar sira tanba tuir observasaun Ekipa Konjunta iha indisíus forte katak reklamante sira ne’e sei ho idade joven no seidauk forma uma-kain;
  7. MSSI no MAE atu halo verifikasaun klean ba reklamante benefisiáriu sira ne’ebé naran doubru, naran mosu iha fatin seluk, no benefisiáriu sira ne’ebé nu’udar feen-laen maibé rejistu iha fatin ketak-ketak, no benefisiáriu sira ho identidade nu’udar estranjeiru sira;
  8. MSSI no MAE atu fó prioridade aas ba ema ho difisiente sira, grupu idozus no gravides no inan ho labarik sira;
  9. MSSI no MAE atu halo verifikasaun klean ba benefisiáriu reklamante sira nia dokumentus komprovativu sira hanesan kartaun elitoral, BI no fixa família;
  10. MSSI fó prioridade ba rekursu estadu hanesan utiliza veíkulu estadu nian envesde aluga veíkulu privada sira ne’ebé implika ba kustu ka gastus ne’ebé la nesesariu no kompañia privada hirak ne’e ninia perfíl mós la klaru no potensialmente iha indisius favoritizmu/familiarizmu iha prosesu selesaun no desizaun sira;
  11. Ba kazu infrasaun sira ne’ebé envolve autoridade lokál no autoridade relevante sira sei halo averiguasaun  no apuramentu hodi prosesu tuir lei haruka.

Dili, 5 Agusto 2020

Permanent link to this article: http://cac.tl/2020/08/komunikadu-imprensa-monitorizasaun-subsidiu-agregadu-familiar-iha-ambitu-covid-19-ekipa-konjunta-pdhj-cac-ige-cfp/

Senior Management CAC Halao Sorumutu Kortejia ho Administrador Aileu

Aisirimou – Senior Management Comissao Anti Corrupcao (CAC) kompostu husi Komisariu Dr. Sergio Hornai, Komisariu Adjunto Dr. Augusto Castro, Dr. Luis Sampaio no Dr. Alexandre Freitas halao vizita kortejia ba Administrador Munisipiu Aileu Joao Tilman do Rego iha edifisiu administrasaun Munisipiu Aileu iha Aisirimou Kinta-feira (9/7) loraik ohin.

Objetivu husi sorumutu kortejia nee atu agradese ba Administrador Aileu nebe sai uma nain diak ba diskusaun Lei Anti Korrupsaun (LAK) durante semana rua.

Mensajen importante husi sorumutu kortejia ne mak Senior Management CAC hakarak agradese ba povu no autoridade Aileu no espera autoridade Aileu sei kolabora nafatin ho CAC sosializasaun LAK iha futuru ba povu no nasaun Timor-Leste nian diak.

Aisirimou Aileu nudar fatin historiku ba povu no nasaun Timor-Leste iha loron 15 fulan Augusto tinan 1975 liu fundador nasaun sira hahu organiza frente armada ba funu libertasaun nasional.

Espera ho sorumutu kortejia nee belenhametin lasu amizade entre CAC ho autoridade munisipiu Aileu ho povu tomak sosializasaun ba lei anti korrupsaun iha futuru bele hahu husi Aisirimou molok ekipa CAC ba munisipiu seluk iha teritoriu tomak. (*)

Permanent link to this article: http://cac.tl/2020/07/senior-management-cac-halao-sorumutu-kortejia-ho-administrador-aileu/

Home
Account
Cart
Search